esmaspäev, 6. märts 2017

Korstnapitsi ja koldevõlvi ladumise praktikum

Aeg: L 13. mai ja P 14. mai kell 10-17
Koht: Eesti Vabaõhumuuseum
Meister: Rasmus Kask

Jätkame ka sel aastal majaomanikele praktiliste töövõtete õpetamisega.
Hea on praktika käigus selgust saada, kas saad mõne seni ette võtmata tööga ise toime või eelistad ehitaja kutsumist.

Kursustel tulevad käsitlemisele põhitõed:
· töövõtted kellu ja loodiga
· kivide lõikamine ning lõhkumine
· müüriladumisel majakate kasutamine
· vuukimine jne.

Praktilises pooles valitakse kahe inimese peale üks objekt ning püütakse sellega kursuse lõpuks valmis jõuda.

Töövahendid: Kaasa palume võtta kellu, lood, müürivasar, mõõdulint, vuugiraud, harilik pliiats ja keskmine plastämber segu jaoks. Kindlasti peaks tulema kursusele tööriietes ning kaasa võtma oma töökindad. Praktikum viiakse läbi küll varikatuse all kuid siiski välitingimustes, palun arvestage riietumisel ilmaga.

Registreerumine: Kursustel osalemiseks on kindlasti vajalik eelnev registreerumine ja osalustasu tasumine. Registreeru SIIN!
NB! Märgi registreerumisel märkuste lahtrisse kas oled huvitatud pigem korstnapitsi või võlvi ladumise õppimisest!

Kohtade arv on piiratud – ühel kursusel saab osaleda korraga vaid kuni 8 osalejat.
Osalustasu: 60 eurot (üks kahepäevane praktikum)
Tasu sees on kohvipausid ja lõunaks supp.

* Kui soovid arvet juriidilisele isikule, märgi oma soov registreerumisel märkuste lahtrisse.
* Kui soovid osaleda kahepäevase praktikumi ühel päeval, on osalustasu 35 eurot.
Kirjuta maksekorralduse sisusse valitud kuupäev ja märgi see kindlasti ka registreerimisvormi märkuste lahtrisse.

Maksmine:
Saaja: Rahandusministeerium
Swedbank EE932200221023778606
Viitenumber: 3500081571
Selgitusse kirjuta: EVM, MAAARH, mis koolitus, toimumise kuupäev(ad) ja nimi, kelle eest osalustasu tasutakse.

Kursused toimuvad koostöös Muinsuskaitseametiga.


Lisainfo:
Aune Mark, aune.mark@evm.ee, 52 38 397
Rasmus Kask, rasmus@evm.ee

Eelmise aasta praktikumis valminud korstnapits

reede, 3. märts 2017

SUUR NÕUANDEPÄEV: väärtuslike ja vanade asjade hoidmine

Aeg: laupäev, 8. aprill kell 11-16

Koht: Eesti Vabaõhumuuseum, Kolu kõrts

Suurel Nõuandepäeval kogunevad Eesti Vabaõhumuuseumi konservaatorid Kolu kõrtsi, et vastata teie küsimustele, anda nõu ja aidata esemete seisukorda hinnata.

Võtke kaasa oma armsad asjad ja esemed, mille suhtes nõu ning juhatust vajate.

Kell 11.00 Sissejuhatus, millele järgnevad lühikesed ettekanded (’a 20 min)
Klaas ja keraamikaesemed – Jolana Laidma
Metallesemed – Helmut Välja
Maalid ja maaliraamid – Kristina Aas
Etnograafilised esemed – Marike Laht

Kell 13.00 Konsultatsioonid. Konsultatsioonilaudade juures ootavad teid erinevaid materjale ja konserveerimisvõtteid tundvad inimesed.

Konsutatsioonile võid tulla ka teistest materjalidest esemetega, kui need, mida ettekannetes puudutatakse: paber, talukaardid (koos vutlaritega), piiblid, fotod, tekstiilid, nahast esemed jpm.

Nõuandepäev on tasuta!

Registreerumine: tasuta sissesaamiseks on vajalik eelnev registreerumine SIIN!

Nõuandepäeval ei hinnata esemete väärtust rahalises mõttes ning sellealast teenust ei osutata.

Koolitused ja teabepäevad toimuvad koostöös Muinsuskaitseametiga.



Lisainfo:
Aune Mark
Maaarhtiektuuri keskus
koolitusprojektide juht
523 8397
aune.mark@evm.ee

Tekstiilipäev 23. märtsil

Neljapäeval, 23. märtsil kell 14 koguneme taas heade kaaslastega, kel huvi või kirg vanade, oma looga ja väärikate tekstiilide vastu.

Alustame kell 14.00 kogunemiskohviga Setu talu laudas.

Eesti kirikutekstiilidest pajatab Marju Raabe. Nõu annavad ja teie kaasa võetud tekstiilesemeid uurivad meie tekstiilikonservaatorid Ruth Paas ja Liili Aasma.

Kavas: 
Kirikutekstiilid – Marju Raabe
Õrnad tekstiilid – Liili Aasma
Peenemad tekstiilesemed – Ruth Paas

Võta kaasa oma armas tekstiilese, mille säilitamise või hooldamise asjus soovid nõu küsida. Vaatame nii meie kogudes olevaid tekstiilesemeid kui ka teie kaasatoodud esemeid ja arutame murekohtade üle, mis võivad erinevate kahjustajate tõttu tabada nii vanu kui ka uusi tekstiile.

Õrnemad tekstiilid - nt siidrätid, kirikurätid. Jagame kogemusi, mis juhtub, kui ese annab värvi, kui teksiil on kokku lapatud kujul aastaid õhutumatuna sahtlipõhjas, mis juhtub pikaajalise kandmise käigus.
Millised on erinevad lähenemised väärtuslikule tekstiilesemele: kas konserveerida või parandada? See sõltub, kas ese on muuseumikogus või koduses kastutuses. On ta niisuguses seisus, et sobib kaunilt raamistatuna ja klaasitatuna eksponeerimiseks või on see vaip, mida peab lihtsalt pisut toestama, et see jälle seinale riputada? Erinevad lähenemised ja põhimõtted, „trendid“ tänases päevas ja võimalikud delikaatsed lahendused – see ongi meie konservaatorite igapäevatöö osa nõustamisel.

Eesti kirikutekstiilid
Juttu tuleb nii ajaloolistest kui ka tänapäevastest eesti kirikutekstiilidest. Kirikutes on kasutusel mitmesugseid erinevaid tekstiilesemeid – katetega on ehitud altar ja kantsel, põrandat katavad vaibad, erilisse rõivastusse on riietatud vaimulikud. Räägime suursugustest tikanditest ja materjalidest, põnevatest esemetest, kirikutekstiilide tegijatest ja tekstiilide kasutusviisidest.

Marju Raabe on eesti kirikutekstiilide uurimisega tegelenud 1999. aastast. Ta on kirjutanud artikleid ja pidanud loenguid nii kirikutekstiilide ajaloost kui ka nende hoidmisest ja hooldamisest. Vaata ka tema blogi.

Teemapäeva orienteeruv lõpp on kell 17.00.

Setu talu asub muuseumi tagumises otsas, nii et varu vähemalt 10 minutit aega kassast reipa sammuga astumiseks.

Vajalik on eelnev registreerumine SIIN!

Osalustasu 5 eurot on võimalik tasuda muuseumi kassas.

Muuseumis toimuvad maaarhitektuuri keskuse korraldatud teemapäevad ja teabepäevad on kõikide muuseumide töötajatele ja Muinsuskaitseameti töötajatele tasuta. Märgi palun registreerumisel kommentaaride lahtrisse asutuse nimi!


Lisainfo:
Liili Aasma, liili@evm.ee
Aune Mark, aune.mark@evm.ee

kolmapäev, 1. märts 2017

Loengud materjalidest, konstruktsioonist ja sõlmedest

2017. aastal alustame loengutsükliga, kus läheme süvitsi nii materjalide, konstruktsiooni kui ka sõlmede teemadesse. Loengud on sisult tehnilised ning mõeldud eelneva erialase koolitusega valdkonnas tegutsevatele inimestele.

Viis loengut toimuvad aasta esimeses pooles (jaanuarist maini) ning kolm loengupäeva on planeeritud aasta teise poolde.

Teadmisi jagavad oma valdkonnas tunnustatud ja ettekandjatena kogenud inimesed.

Loengupäevad toimuvad iga nimetatud kuu kolmandal kolmapäeval. Loengute algus on kell 13 ja planeeritav lõpp kell 16 - 16.30.

Kindlasti on vajalik eelnev registreerumine SIIN.

Loengu osaluatasu on 25 eurot. Osalustasu saab tasuda kohapeal, muuseumi kassas.
Juriidilisele isikule saab soovi korral tellida arve. Arve tellimiseks kirjuta vajalikud andmed registreerumisvormi märkuste lahtrisse. Tagantjärele arvet tellida ei saa.

Toimunud loengute materjalid:
Andres Uus puidust ehituses siin.
Kalle Pilt puidu tugevusarvutustest siin ja puidu biokahjustustest siin.
Üllar Alev soojustamisest siin.
Mikk Luht lubi- ja savikrohvist siin.


Loengute teemad ja ajad:

JAANUAR
K 18.01
kell 13 - 16.30
Puit ehituses. Ehituspalgi valik, materjali kaitse, puit ja niiskus jpm. Loeb Andres Uus (MTÜ Vanaajamaja). Eesti Vabaõhumuuseumis

VEEBRUAR
K 15.02
kell 13 - 16.30
Puidu tugevusarvutused „kirve meetodil“. Kahjustused, mis mõjutavad puidu tugevust ja kestvust. Loeb Kalle Pilt (Eesti Mükoloogiauuringute Keskus SA). Eesti Vabaõhumuuseumis
MÄRTS
K 15.03
kell 13 - 16.30
Palkmaja soojaks: seestpoolt soojustamine ja välispiirete õhupidavuse parandamine. Loeb Üllar Alev (TTÜ doktorant)
Lubi-ja savikrohv, omadused ja kulunormid, kasutamine niiskuskoormusega ruumides. Loeb Mikk Luht (MTÜ Eestimaaehitus). Eesti Vabaõhumuuseumis
APRILL

K 19.04
kell 13 - 16.30

MAI
K 17.05
kell 13 - 16.30
Katused: konstruktsioonid, katusekatted. Loevad Ain Pihl ja Joosep Metslang. Eesti Vabaõhumuuseumis


Biokahjustajad ehituspuidus ja puitehitistes: seened, mardikad ja muud putukad. Loeng, õppefilm ja ringkäik. Loeb Marike Laht

teisipäev, 21. veebruar 2017

Fotonäitus "Vana aja maja" Eesti Rahva Muuseumis

Täna, 21. veebruaril avatakse Eesti Rahva Muuseumis fotonäitus „Vana aja maja“, mis sündis MTÜ Vanaajamaja ja Eesti Vabaõhumuuseumi maaarhitektuuri keskuse koostöös.
Näitus annab ülevaate kolm aastat toimunud fotokonkursist, mille fookuses on vanad väärikad majad, nende väärtustamine ja hoidmine. Fotonäitus kajastab traditsioonilist külamiljööd, ajaloolisi ehitusdetaile ja Eesti maa-arhitektuuri mitmekesisust.

Näitus saab avalöögi Eesti Vabariigi aastapäevanädalal ERM-is, kust see suundub edasi ringlema mööda väikseid ja suuremaid Eestimaa paiku.

Näituse kujundas Irina Tammis.

„Vana aja maja“ on Eesti Rahva Muuseumis silla-ala galeriis avatud kuni 19. märtsini.



reede, 17. veebruar 2017

Küttekollete päev 22. aprillil

Laupäeval, 22. aprillil kell 11 – 16, Eesti Vabaõhumuuseumis, Setu talu laudas

Ajalugu, ohutus, normid ja nipid. Sissekütmine, lekete ja ohu märkide äratundmine.
Loevad ja arutlevad: Hardi Ojaste (EVM), Indrek Ronk (majaomanik), Aivar Sekk (kortsnapühkija) ja Peeter Randoja (Päästeamet).
Hardi Ojaste räägib meie traditsiooniliste küttekollete kujunemisloost, põhjalikumalt reheahjude tüüpilistest probleemidest, ka sellest, mida saab ise ära teha: kerisekivide puhastamine, pooleks läinud telliste väljavahetamine, pigised korstnajalad jms. Samuti jagab Hardi kogemusi vanade kollete ümbersündidest: vana vorm – uus süda.

Hardi on Eesti Vabaõhumuuseumi reheahjude ja vanade küttekollete „hingearst“. Ta käib ka reheahjuomanikke kohapeal nõustamas. Vaata, mida Hardi rääkis saates Sõida maale!: https://arhiiv.err.ee/vaata/soida-maale-116 (kell 16:25)

Aivar Sekk räägib nõuetest ja normidest ning erinevatest korstendest.

Aivar on töödanud korstnapühkijana alates 2004. aastast. Aastal 2007 sai juurde õpitud pottsepa kutse, kuna oli vajadus ka remontida ja ehitada kütteseadmeid. 2006 aastal tuli Eesti turule oma toodetega Schiedel Moodulkorstnad OÜ, kes hakkas pakkuma keraamilise sisuga moodulkorstnaid. 2008 aastal saigi läbitud Schiedeli tootekoolitus. Aivar Sekk kuulub Korstnapühkijate Koja Liikmete hulka.

Kuula ja vaata, mida rääkis Aivar Maahommikus: http://etv.err.ee/v/elusaated/maahommik/videod/3ab8d1c9-c2b6-497a-adc6-da12c4a2881f/maahommik-uurib-koos-korstnapuhkijatega-miks-j-kunderi-seltsi-rahvakooli-ahi-suitsu-sisse-ajab#.VrWWhjGOcPI.facebook

Indres Ronk on majaomanik, maakas – nagu ta ise armastab öelda. Ta mõtles välja ja teostas korstna lahenduse: telliskorsten - üleminek plokkkorstnaks – üleminek tellistest korstnapitsile. Oma kogemust ja näpunäiteid jagab ta nüüd lahkesti ka meiega.

Vajalik on eelnev registreerumine SIIN!

Teabepäeva osaluatasu on 15 eurot. Osalustasu saab tasuda sularahas kohapeal. Juriidilisele isikule saab soovi korral tellida arve. Arve tellimiseks kirjuta vajalikud andmed registreerumisvormi märkuste lahtrisse. Tagantjärele arvet tellida ei saa.

NB! Setu talu lauta saab kõige paremini muuseumi tagumise värava kaudu, mis on "Õisme raba" bussipeatuse kõrval. Parkida  kohe paremat kätt jäävas parklas.

Koolitused ja teabepäevad toimuvad koostöös Muinsuskaitseametiga.


Lisainfo:
Aune Mark
Maaarhtiektuuri keskus
koolitusprojektide juht
523 8397
aune.mark@evm.ee

neljapäev, 16. veebruar 2017

Maakivihoone müüride taastamise praktikum

Aeg: 29. aprill – 1. mai, kõigil päevadel kell 10 - 17
Koht: Harjumaa, Rae vald (täpne kohaletulekujuhis saadetakse registreerunutele e-kirjaga)
Meister: Alo Peebo

Teooria:
· erinevad põhjused, miks müürid lagunevad
· kuidas laduda tugevat müüri
· erinevad ladumisstiilid ja „mustrid“
· mördid

Vana müüri parandamise ja uue müüri ladumise korral on lubimörtide koostised natuke erinevad. Miks see nii on, sellest räägib meister kohapeal.
Jätkame praktikaga. Võtame lahti osa rehealuse värava kõrval olevast välja vajunud müürist. Tähelepanu on ohutusel! Vaatame, kuidas võimalusel sama arvu kividega müüriosa uuesti üles laduda.

Praktika:
· olukorra hindamne, ehitusetappide järjestamine, meetodite ja kivimaterjali valimine
· lubimördi tegemine
· vanade müüride injekteerimine
· vuukide puhastamine, vuukimine, erinevad vuugi viimistlusvõtted ja –stiilid

Võta kaasa isikukaitsevahendid, kaitsejalatsid, põlvekaitsmed, töörõivad, töökindad ning kindlasti kaitseprillid, kuna teeme lubimörti! Hea oleks, kui varustad end ka respiraatoriga. Võimalusel võta kaasa veepihusti, väiksem pintsel, ja ämbrike vuukide täitmisel mördi tarvis ja peenikesed vuugikellud (nähtud müügil Bauhausis).

Meister Alo Peebo on õppinud Tallinna Tehnikakõrgkoolis ning teinud magistrikraadi TÜVKAs. Magistritöö looduskivist hoonete restaureerimise protsessist: „Maakiviehitus: ajalooline ülevaade ja tööprotsessid Joona talu kõrvalhoone näitel“.

Kohtade arv on töö spetsiifika tõttu piiratud.
Kursustel osalemiseks on kindlasti vajalik eelnev registreerumine siin.
Osalustasu: 101 eurot.
Tasu sees on kõikidel päevadel kohvipaus ja lõunaks soe söök.

Kui soovid osaleda ainult ühel päeval, on osalustasu 35 eurot. Märgi sellekohane info registreerimisvormi märkuste lahtrisse. Kirjuta maksekorralduse sisusse kuupäev(ad).

Maksmine:
Saaja: Rahandusministeerium
Swedbank EE932200221023778606
Viitenumber: 3500081571
Selgitusse kirjuta: EVM, MAAARH, koolituse nimi, toimumise kuupäev(ad) ja nimi, kelle eest osalustasu makstakse.
Juriidilised isikud saavad soovi korral arve. Palun kirjutage registreerimisvormi märkuste lahtrisse vajalikud andmed: juriidilise isiku nimi, osaleja nimi ja kursuse nimetus koos kuupäeva(de)ga.

Kursused toimuvad koostöös Muinsuskaitseametiga.


Lisainfo:
Aune Mark, e-post: aune.mark@evm.ee, tel: 523 8397

reede, 10. veebruar 2017

Aiapäev ja talvises olekus puittaimede määramine

Laupäeval, 1. aprillil 2017 Eesti Vabaõhumuuseumis

Kell 11 Aiapäev: sisse toodud ja püsima jäänud!
Kell 15 Talvises olekus puittaimede määramine Olev Abneriga (kogunemisega Kolu kõrtsi ees)

Registreeruda saad SIIN! Vali rippmenüüst üks või mõlemad. Mõlemale üritusele on vajalik eraldi registreerumine!

Osalustasu on 5 eurot, mille saad tasuda muuseumi kassas. Hind kehtib korraga mõlemale ettevõtmisele. St kaks korda eraldi tasuma ei pea.

Muuseumis toimuvad maaarhitektuuri keskuse korraldatud teemapäevad ja teabepäevad on kõikide muuseumide töötajatele ja Muinsuskaitseameti töötajatele tasuta. Märgi palun registreerumisel kommentaaride lahtrisse asutuse nimi!

Aiapäev
Kell 11 ootame kõiki kevadiseks õuehooajaks valmistujaid Kolu kõrtsis. Aiapäeva lõpetame umbes kell 14.
Aednikke on ajast aega köitnud eksootilised ja haruldased taimed. Seetõttu on aianduse ajalugu suuresti taimede introduktsiooni lugu. Mõned sissetoodutest on päris omaks saanud, teised pole siin vastu pidanud ega poolehoidu leidnud. Järjekordsel aiapäeval vaatlemegi, millal, kust ja mis eesmärgil on paljud aiataimed meie aladele jõudnud.

1. Ürgtulnukad ehk arheofüüdid – Annika Michelson
2. Kuidas võõrad omaks said. Mõtisklusi taimede sissetoomisest ja levikust Balti ajaloos – Ulrike Plath
3. Võõrpuittaimede introduktsioon 19. ja 20. sajandil - kasutus ja laienemine – Heldur Sander

Annika Michelson on Häme Rakendusliku Kõrgkooli õppejõud ja tegeleb põllumajandus- ning aiakultuuride mitmekesisuse teemaga. Ta on eesti põliste koduloomatõugude ja pärandtaimede kohta infot koguva ja neid kaardistava MTÜ Maadjas asutajaliige ja eestvedaja.

Ulrike Plath on Tallinna Ülikooli professor ja Keskkonnaajaloo Keskuse juht. Tema teadustöö on seotud on baltisaksa ühiskonna- ja kultuuriajaloo, balti aiandus- ja toiduajaloo ning keskkonnaajalooga. Neil teemadel on avaldanud artikleid nii eesti kui rahvusvahelistes väljaannetes.

Heldur Sander on loodusgeograaf ja dendroloog. Tema teadushuvid ja -kirjutised on seotud Tallinna, Pärnu ja Haapsalu haljastuse ja selle ajalooga, puittaimede introduktsiooni ja dendroloogiaga, botaanikaedade, parkide ja kollektsioonide ning üksikute oluliste persoonidega.

Putttaimede määramine Olev Abneriga
Kell 14.50 koguneme Kolu kõrtsi juures, sealt läheme koos Liberty suvemõisa territooriumile, kuhu tänase info põhjal EV presidendi residentsi ei tule. Olev Abneri juhendamisel määrame, millise puittaimega tegu: on siis tegemist pärnakese või hoopiski sarapuu vitsaga. Selleks vaadeldakse taimede tunnuseid ja osi nagu puittaime üldkuju ja harude asetust, koore iseloom, talviste võrsete värvus, karvasuse laad ja pungade asetus ning kuju. Ka nähtavaid vilju või käbisid.

Samas saab iga soovija endale sellelt märgilise tähendusega territooriumilt välja kaevata noore kuuse, männi, sarapuu või pärnakese! Võta kaasa kilekott ja töökindad. Labidad leiame kohapealt!

Olev Abner on lõpetanud Eesti Maaülikooli (tollal Eesti Põllumajandusülikool) metsamajanduse eriala ja alates 1991. aastast töötab Tallinna Botaanikaaias, kus juhatab praegu avamaakollektsioonide osakonda. Erialaselt on tegelenud peamiselt puittaimedega ja Eesti kaitstavate taimedega. Ta on uurinud linnade (eriti Tallinna) ja mõisaparkide dendrofloorat. On õpetanud dendroloogiat Jäneda Õppe- ja Nõuandekeskuses ja Tallinna Tehnikaülikooli Tallinna Kolledžis.

Lisainfo: 
Anneli Banner, anneli@evm.ee
Aune Mark, aune.mark@evm.ee