teisipäev, 21. veebruar 2017

Fotonäitus "Vana aja maja" Eesti Rahva Muuseumis

Täna, 21. veebruaril avatakse Eesti Rahva Muuseumis fotonäitus „Vana aja maja“, mis sündis MTÜ Vanaajamaja ja Eesti Vabaõhumuuseumi maaarhitektuuri keskuse koostöös.
Näitus annab ülevaate kolm aastat toimunud fotokonkursist, mille fookuses on vanad väärikad majad, nende väärtustamine ja hoidmine. Fotonäitus kajastab traditsioonilist külamiljööd, ajaloolisi ehitusdetaile ja Eesti maa-arhitektuuri mitmekesisust.

Näitus saab avalöögi Eesti Vabariigi aastapäevanädalal ERM-is, kust see suundub edasi ringlema mööda väikseid ja suuremaid Eestimaa paiku.

Näituse kujundas Irina Tammis.

„Vana aja maja“ on Eesti Rahva Muuseumis silla-ala galeriis avatud kuni 19. märtsini.



neljapäev, 16. veebruar 2017

Maakivihoone müüride taastamise praktikum

Aeg: 29. aprill – 1. mai, kõigil päevadel kell 10 - 17
Koht: Harjumaa, Rae vald (täpne kohaletulekujuhis saadetakse registreerunutele e-kirjaga)
Meister: Alo Peebo

Teooria:
· erinevad põhjused, miks müürid lagunevad
· kuidas laduda tugevat müüri
· erinevad ladumisstiilid ja „mustrid“
· mördid

Vana müüri parandamise ja uue müüri ladumise korral on lubimörtide koostised natuke erinevad. Miks see nii on, sellest räägib meister kohapeal.
Jätkame praktikaga. Võtame lahti osa rehealuse värava kõrval olevast välja vajunud müürist. Tähelepanu on ohutusel! Vaatame, kuidas võimalusel sama arvu kividega müüriosa uuesti üles laduda.

Praktika:
· olukorra hindamne, ehitusetappide järjestamine, meetodite ja kivimaterjali valimine
· lubimördi tegemine
· vanade müüride injekteerimine
· vuukide puhastamine, vuukimine, erinevad vuugi viimistlusvõtted ja –stiilid

Võta kaasa isikukaitsevahendid, kaitsejalatsid, põlvekaitsmed, töörõivad, töökindad ning kindlasti kaitseprillid, kuna teeme lubimörti! Hea oleks, kui varustad end ka respiraatoriga. Võimalusel võta kaasa veepihusti, väiksem pintsel, ja ämbrike vuukide täitmisel mördi tarvis ja peenikesed vuugikellud (nähtud müügil Bauhausis).

Meister Alo Peebo on õppinud Tallinna Tehnikakõrgkoolis ning teinud magistrikraadi TÜVKAs. Magistritöö looduskivist hoonete restaureerimise protsessist: „Maakiviehitus: ajalooline ülevaade ja tööprotsessid Joona talu kõrvalhoone näitel“.

Kohtade arv on töö spetsiifika tõttu piiratud.
Kursustel osalemiseks on kindlasti vajalik eelnev registreerumine siin.
Osalustasu: 101 eurot.
Tasu sees on kõikidel päevadel kohvipaus ja lõunaks soe söök.

Kui soovid osaleda ainult ühel päeval, on osalustasu 35 eurot. Märgi sellekohane info registreerimisvormi märkuste lahtrisse. Kirjuta maksekorralduse sisusse kuupäev(ad).

Maksmine:
Saaja: Rahandusministeerium
Swedbank EE932200221023778606
Viitenumber: 3500081571
Selgitusse kirjuta: EVM, MAAARH, koolituse nimi, toimumise kuupäev(ad) ja nimi, kelle eest osalustasu makstakse.
Juriidilised isikud saavad soovi korral arve. Palun kirjutage registreerimisvormi märkuste lahtrisse vajalikud andmed: juriidilise isiku nimi, osaleja nimi ja kursuse nimetus koos kuupäeva(de)ga.

Kursused toimuvad koostöös Muinsuskaitseametiga.


Lisainfo:
Aune Mark, e-post: aune.mark@evm.ee, tel: 523 8397

teisipäev, 14. veebruar 2017

Küttekollete päev 22. aprillil

Laupäeval, 22. aprillil kell 11 – 16, Eesti Vabaõhumuuseumis, Setu talu laudas

Ajalugu, ohutus, normid ja nipid. Sissekütmine, lekete ja ohu märkide äratundmine.
Loevad ja arutlevad: Hardi Ojaste (EVM), Indrek Ronk (majaomanik), Aivar Sekk (kortsnapühkija) ja päästeametnik.
Hardi Ojaste räägib meie traditsiooniliste küttekollete kujunemisloost, põhjalikumalt reheahjude tüüpilistest probleemidest, ka sellest, mida saab ise ära teha: kerisekivide puhastamine, pooleks läinud telliste väljavahetamine, pigised korstnajalad jms. Samuti jagab Hardi kogemusi vanade kollete ümbersündidest: vana vorm – uus süda.

Hardi on Eesti Vabaõhumuuseumi reheahjude ja vanade küttekollete „hingearst“. Ta käib ka reheahjuomanikke kohapeal nõustamas. Vaata, mida Hardi rääkis saates Sõida maale!: https://arhiiv.err.ee/vaata/soida-maale-116 (kell 16:25)

Aivar Sekk räägib nõuetest ja normidest ning erinevatest korstendest.

Aivar on töödanud korstnapühkijana alates 2004. aastast. Aastal 2007 sai juurde õpitud pottsepa kutse, kuna oli vajadus ka remontida ja ehitada kütteseadmeid. 2006 aastal tuli Eesti turule oma toodetega Schiedel Moodulkorstnad OÜ, kes hakkas pakkuma keraamilise sisuga moodulkorstnaid. 2008 aastal saigi läbitud Schiedeli tootekoolitus. Aivar Sekk kuulub Korstnapühkijate Koja Liikmete hulka.

Kuula ja vaata, mida rääkis Aivar Maahommikus: http://etv.err.ee/v/elusaated/maahommik/videod/3ab8d1c9-c2b6-497a-adc6-da12c4a2881f/maahommik-uurib-koos-korstnapuhkijatega-miks-j-kunderi-seltsi-rahvakooli-ahi-suitsu-sisse-ajab#.VrWWhjGOcPI.facebook

Indres Ronk on majaomanik, maakas – nagu ta ise armastab öelda. Ta mõtles välja ja teostas korstna lahenduse: telliskorsten - üleminek plokkkorstnaks – üleminek tellistest korstnapitsile. Oma kogemust ja näpunäiteid jagab ta nüüd lahkesti ka meiega.

Vajalik on eelnev registreerumine SIIN!

Teabepäeva osaluatasu on 15 eurot. Osalustasu saab tasuda sularahas kohapeal. Juriidilisele isikule saab soovi korral tellida arve. Arve tellimiseks kirjuta vajalikud andmed registreerumisvormi märkuste lahtrisse. Tagantjärele arvet tellida ei saa.

NB! Setu talu lauta saab kõige paremini muuseumi tagumise värava kaudu, mis on "Õisme raba" bussipeatuse kõrval. Parkida  kohe paremat kätt jäävas parklas.

Koolitused ja teabepäevad toimuvad koostöös Muinsuskaitseametiga.


Lisainfo:
Aune Mark
Maaarhtiektuuri keskus
koolitusprojektide juht
523 8397
aune.mark@evm.ee

reede, 10. veebruar 2017

Aiapäev ja talvises olekus puittaimede määramine

Laupäeval, 1. aprillil 2017 Eesti Vabaõhumuuseumis

Kell 11 Aiapäev: sisse toodud ja püsima jäänud!
Kell 15 Talvises olekus puittaimede määramine Olev Abneriga (kogunemisega Kolu kõrtsi ees)

Registreeruda saad SIIN! Vali rippmenüüst üks või mõlemad. Mõlemale üritusele on vajalik eraldi registreerumine!

Osalustasu on 5 eurot, mille saad tasuda muuseumi kassas. Hind kehtib korraga mõlemale ettevõtmisele. St kaks korda eraldi tasuma ei pea.

Muuseumis toimuvad maaarhitektuuri keskuse korraldatud teemapäevad ja teabepäevad on kõikide muuseumide töötajatele ja Muinsuskaitseameti töötajatele tasuta. Märgi palun registreerumisel kommentaaride lahtrisse asutuse nimi!

Aiapäev
Kell 11 ootame kõiki kevadiseks õuehooajaks valmistujaid Kolu kõrtsis. Aiapäeva lõpetame umbes kell 14.
Aednikke on ajast aega köitnud eksootilised ja haruldased taimed. Seetõttu on aianduse ajalugu suuresti taimede introduktsiooni lugu. Mõned sissetoodutest on päris omaks saanud, teised pole siin vastu pidanud ega poolehoidu leidnud. Järjekordsel aiapäeval vaatlemegi, millal, kust ja mis eesmärgil on paljud aiataimed meie aladele jõudnud.

1. Ürgtulnukad ehk arheofüüdid – Annika Michelson
2. Kuidas võõrad omaks said. Mõtisklusi taimede sissetoomisest ja levikust Balti ajaloos – Ulrike Plath
3. Võõrpuittaimede introduktsioon 19. ja 20. sajandil - kasutus ja laienemine – Heldur Sander

Annika Michelson on Häme Rakendusliku Kõrgkooli õppejõud ja tegeleb põllumajandus- ning aiakultuuride mitmekesisuse teemaga. Ta on eesti põliste koduloomatõugude ja pärandtaimede kohta infot koguva ja neid kaardistava MTÜ Maadjas asutajaliige ja eestvedaja.

Ulrike Plath on Tallinna Ülikooli professor ja Keskkonnaajaloo Keskuse juht. Tema teadustöö on seotud on baltisaksa ühiskonna- ja kultuuriajaloo, balti aiandus- ja toiduajaloo ning keskkonnaajalooga. Neil teemadel on avaldanud artikleid nii eesti kui rahvusvahelistes väljaannetes.

Heldur Sander on loodusgeograaf ja dendroloog. Tema teadushuvid ja -kirjutised on seotud Tallinna, Pärnu ja Haapsalu haljastuse ja selle ajalooga, puittaimede introduktsiooni ja dendroloogiaga, botaanikaedade, parkide ja kollektsioonide ning üksikute oluliste persoonidega.

Putttaimede määramine Olev Abneriga
Kell 14.50 koguneme Kolu kõrtsi juures, sealt läheme koos Liberty suvemõisa territooriumile, kuhu tänase info põhjal EV presidendi residentsi ei tule. Olev Abneri juhendamisel määrame, millise puittaimega tegu: on siis tegemist pärnakese või hoopiski sarapuu vitsaga. Selleks vaadeldakse taimede tunnuseid ja osi nagu puittaime üldkuju ja harude asetust, koore iseloom, talviste võrsete värvus, karvasuse laad ja pungade asetus ning kuju. Ka nähtavaid vilju või käbisid.

Samas saab iga soovija endale sellelt märgilise tähendusega territooriumilt välja kaevata noore kuuse, männi, sarapuu või pärnakese! Võta kaasa kilekott ja töökindad. Labidad leiame kohapealt!

Olev Abner on lõpetanud Eesti Maaülikooli (tollal Eesti Põllumajandusülikool) metsamajanduse eriala ja alates 1991. aastast töötab Tallinna Botaanikaaias, kus juhatab praegu avamaakollektsioonide osakonda. Erialaselt on tegelenud peamiselt puittaimedega ja Eesti kaitstavate taimedega. Ta on uurinud linnade (eriti Tallinna) ja mõisaparkide dendrofloorat. On õpetanud dendroloogiat Jäneda Õppe- ja Nõuandekeskuses ja Tallinna Tehnikaülikooli Tallinna Kolledžis.

Lisainfo: 
Anneli Banner, anneli@evm.ee
Aune Mark, aune.mark@evm.ee

teisipäev, 7. veebruar 2017

Vana maamaja päev 15 videod ettekannetest

4. veebruaril toimunud Vana maamaja päeva ettekandeid saab nüüd vaadata YouTube'is.

Rõuge muinasmaja.Tiit Kobrusepp
Rehielamu päästmine ja kauplusehoone seltsimajaks arendamine Salla külas, Emumäel.Piret Lankots
Ühe hukule määratud pullilauda lugu.Evelin Värk
Standardlahendus rätsepatööna – moodulkorstna paigaldamine vanasse majja.Indrek Ronk
Peipsivene ja setu teemalise artiklikogumiku Suitsutare esitlus
Setu näputööst ja kodu loost. - Leida Heliste
Pivarootsi Kõrtsi talu lugu. - Ülle ja Andrus Vaarik

10-aastaseks saanud Maaarhitektuuri keskus tänab kõiki esinejaid väga huvitavate ettekannete eest ja kõiki kohale tulnud kuulajaid!


esmaspäev, 6. veebruar 2017

Maakeldri taastamise teabepäev ja praktikum Raplamaal

Aeg: 26.-28. mai 2017, iga päev kell 10 - 18

Koht: Raplamaa, Loone küla
Meister: Alo Peebo
Osalustasu: 5 eurot praktikumi eest

Koolituspäevade sihtgrupp on eelkõige Raplamaa elanikud või seal asuvate vanade majade eest hoolt kandvad inimesed.

Praktikumi koordineerija on Loone külaselts ja toimub Raplamaa Partnerluskogu LEADER meetme 3, „Kogukonna edendamine“ toel.
Tööde eripärast sõltuvalt on osalejate arv piiratud - kuni 10 inimest. 

Osalemiseks on kindlasti vajalik eelnev registreerumine!
Registreerumisvorm ja küsimused: Loone külaseltsi ajaveebis https://loonekulaselts.blogspot.com.ee/

Kui soovid arvet juriidilisele isikule, siis kirjuta: loonekulaselts@gmail.com või märgi registreerumisel „Kommentaar, täpsustus“ lahtrisse mainitud soov koos rekvisiitidega.

Täpsem kohaletuleku juhend saadetakse registreerunutele e-kirjaga.

Teemad: Praktikum toimub Loone külas 85 aastat vana ja 30 aastat tühjana seisnud maakeldri juures, milles viiakse koolitusena läbi järgnev praktikum
· Ülevaade maakeldrite ehitusest ja eripäradest. Maakeldri kasutamine ja hooldamine
· Keldri seisukorra hindamine ja ettevalmistusööd
· Ohutusnõuete tutvustamine
· Keldri maakivist fassaadi remontimine: uute kivide löömine ja lõikamine (võimalusel kohalikust materjalist)
· Uue võlvi ladumine paekivis
· Maakivi vuukide puhastamine ja vuukimine algupärase mördiga
· Keldriuste paigaldus
· Keldri fassadi osa veekindlaks tegemine
· Õhutusavade puhastamine ja näriliste tõkete paigaldus

Võta kaasa töövahendid ja isikukaitsevahendid: kaitsejalatsid, põlvekaitsmed, töörõivad, töökindad ning kindlasti kaitseprillid, kuna teeme lubimörti!
Võimalusel võta kaasa labidas, kellu, veepihusti, väiksem pintsel, ämber ja peenikesed vuugikellud (nähtud Bauhausis).

Meister Alo Peebo on õppinud Tallinna Tehnikakõrgkoolis ning teinud magistrikraadi TÜVKAs Magistritöö looduskivist hoonete restaureerimise protsessist: „Maakiviehitus: ajalooline ülevaade ja tööprotsessid Joona talu kõrvalhoone näitel“.

Kontakt:
loonekulaselts@gmail.com
https://loonekulaselts.blogspot.com.ee/
FB: https://www.facebook.com/loonekulaselts

Maaarhitektuuri keskuse koolitused ja teabepäevad toimuvad koostöös Muinsuskaitseametiga.

Maakivimüüride ja -ehitiste taastamise praktikumid Raplamaal

Esimene praktikum:
T 4.- N 6. juuli - Müüride konserveerimine ja parandamine

Teine praktikum:
R 7. – P 9.juuli - Maakiviehitise taastamine ja hooldamine

Aeg: iga päev kell 10 - 18
Koht: Raplamaa, Loone küla
Meister: Alo Peebo
Osalustasu: 5 eurot praktikumi eest

Koolituspäevade sihtgrupp on eelkõige Raplamaa elanikud või seal asuvate vanade majade eest hoolt kandvad inimesed.
Praktikumi koordineerija on Loone külaselts ja toimub Raplamaa Partnerluskogu LEADER meetme 3, „Kogukonna edendamine“ toel.
Osalemiseks on kindlasti vajalik eelnev registreerumine!
Tööde eripärast sõltuvalt on osalejate arv piiratud - kuni 10 inimest.

Registreerumisvorm ja küsimused: Loone külaseltsi ajaveebis https://loonekulaselts.blogspot.com.ee/

Kui soovid arvet juriidilisele isikule, siis kirjuta: loonekulaselts@gmail.com või märgi registreerumisel „Kommentaar, täpsustus“ lahtrisse mainitud soov koos rekvisiitidega.

Täpsem kohaletuleku juhend saadetakse registreerunutele e-kirjaga.

Teemad: Ülevaade kivimüüride ehitamisest ja eripärast. Kivimüüride hooldamine, parandamine ja konserveerimine. Maakiviehitiste seisukorra hindamine ja tööde järjekorra planeerimine.
Meister räägib erinevatest põhjustest, miks müürid lagunevad ja selgitab püsima jääva müüri ladumise põhimõtteid.
· ohutusnõuete tutvustamine
· müüride seisukorra hindamine
· maakivide lõhkumise ja lõhestamise võtted
· müüri vuukide puhastamine ja uuesti vuukimine algupärase mordiga.
· müüripealsete kivide uuesti kinnitamine ja asendamine, müüri keskmiste vuugivahede täitmine, müüripealse siledaks valamin
· müüripealsele „kaldkatuse“ ehitamine, ehk müürile vihma ja lume kaitseks kaitse vormistamine
Praktika toimub Loone külas 110 aastat vanade katuseta maakivimüüride peal

Võta kaasa töövahendid ja isikukaitsevahendid: kaitsejalatsid, põlvekaitsmed, töörõivad, töökindad ning kindlasti kaitseprillid, kuna teeme lubimörti!

Võimalusel võta kaasa kellu, veepihusti, väiksem pintsel, ämber ja peenikesed vuugikellud (nähtud Bauhausis).

Meister Alo Peebo on õppinud Tallinna Tehnikakõrgkoolis ning teinud magistrikraadi TÜVKAs Magistritöö looduskivist hoonete restaureerimise protsessist: „Maakiviehitus: ajalooline ülevaade ja tööprotsessid Joona talu kõrvalhoone näitel“.


Kontakt:
loonekulaselts@gmail.com
https://loonekulaselts.blogspot.com.ee/
FB: https://www.facebook.com/loonekulaselts

Maaarhitektuuri keskuse koolitused ja teabepäevad toimuvad koostöös Muinsuskaitseametiga.

reede, 3. veebruar 2017

Vana maamaja päeva otseülekanne

Vana maamaja päev toimub juba homme, 4. veebruaril Eesti Vabaõhumuuseumi Kolu kõrtsis. Registreerumine on lõppenud, aga kõik soovijad saavad üritusest osa otseülekande kaudu. Ettekandeid saab videotena vaadata ka hiljem.





Päevakava
11.00–11.30 Rõuge muinasmaja. – Tiit Kobrusepp
11.30–12.00 Rehielamu päästmine ja kauplusehoone seltsimajaks arendamine Salla külas, Emumäel. – Piret ja Mart Lankots
12.00–12.30 Ühe hukule määratud pullilauda lugu. – Evelin ja Härmo Värk
12.30–13.00 Standardlahendus rätsepatööna – moodulkorstna paigaldamine vanasse majja. – Indrek Ronk

13.00-13.45 Lõuna

13.45–14.15 Esitleme peipsivene ja setu teemalist artiklikogumikku Suitsutare
14.15–14.45 Setu näputööst ja kodu loost. - Leida Heliste
14.45–15.15 Pivarootsi Kõrtsi talu lugu. - Ülle ja Andrus Vaarik